Täistoor roosuhkrut ja toorroosuhkrut aetakse tihtilugu segamini ning arvatakse, et tegemist on ühe ja sama suhkru kahe erineva nimetusega. Päris nii see siiski pole, sest nende valmistamisprotsessid on erinevad.

Täistoor roosuhkru saamiseks pressitakse esmalt suhkruroost välja mahl, mida seejärel keedetakse, et vesi aurustuks, siis kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks, lastakse jahtuda ning lõpuks jahvatatakse. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid ja mineraalid.

Täistoor roosuhkur on näiteks indiaanisuhkur, mis on tume ja karamellise maitsega. Seda valmistatakse Andide mägedes väga viljakas ja puhtas pinnases kasvatatud suhkruroost. Suhkrule on nimi antud indiaanlaste töö austamiseks. Indiaani suhkur sisaldab kaltsiumit, rauda, magneesiumit, mangaani, tsinki, kroomi, floori, kaaliumit, räni, fosforit ning A, B1, B2, B3, B6 ja E vitamiine.

Toor roosuhkur on aga suhkru tootmise vaheprodukt, mida pole rafineeritud, keemiliselt töödeldud, pleegitatud ega tagant järele pruuniks värvitud. Kui täistoor-roosuhkur on kuivatatud ja seejärel jahvatatud suhkruroomahl, siis toor-roosuhkur on kristalliseeritud suhkruroomahl.

Tutvu lähemalt meie suhkru ja muude magustajate valikuga siin lingil.